LOGINEleanor Blackwood, une bêta mourante, supplie sa jeune sœur oméga, Alessia Knight, de porter son enfant à naître. Dans un ultime sacrifice, elle exige aussi qu’Alessia épouse son veuf, Ethan Blackwood, un alpha puissant et héritier d’une grande famille, pour assurer un avenir à l’enfant. Alessia, bien que terrifiée à l’idée de sacrifier sa jeunesse et ses rêves, accepte par amour pour sa sœur. Mais après une greffe d’utérus risquée et un mariage forcé, elle se retrouve piégée dans une union froide avec Ethan, qui ne voit en elle qu’un ventre de substitution. Pourtant, alors qu’Eleanor s’éteint, laissant derrière elle un bébé à naître et un mari dévasté, Alessia et Ethan vont devoir apprendre à coexister… et peut-être, à s’apprivoiser.
View More“Tangena kayo! Ano ba,bitawan niyo nga ako?! Saan niyo ba ako dadalhin?! Letche kayo.” inis na inis kong sigaw sa kanila pero tila walang narinig dahil patuloy parin sila sa paghila sakin palabas ng van. Oo palabas ng van at masaklap pa pinagtutulungan nila ako.
Anong akala nila sakin kingkong? Bwesit na buhay ‘to. Nagsusuot lang naman ako kanina ng gown. Trinay ko lang na bagay ba sakin. Piste baka napagkamalan akong runaway bride. Oh my gas talaga. “Ano ba mga goblin?! Ang sakit ng pagkahawak niyo huh!! Lintek na walang ganti kapag ako magkapasa sisipain ko mga itlog niyo! Makikita niyo mga panget kayo!” bulyaw ko sa kanila. Napahinto ang mga panget at sabay lingon sakin. Tinaasan ko sila ng kilay at sinamaan ng tingin. “Ano?!” maangas kong tanong. “Can you fucking shut the fuck up?! Ang ingay-ingay mo.” Napaawang ang labi ko dahil dun.Tangena mga bruha English speaking. May English speaking pala na kidnapper? Hanep! Paturo nga ako mamaya para matalbugan ko si Selene pero sa ngayon kailangan kong makatakas. “Heh! Wag mo ko idaan-daan sa pag-eenglish mo tsong. Piste! Saan niyo ako dadalhin huh?! Kapag ako makawala,malilintekan ko kayong mga panget.” “Akala mo naman gusto namin ‘to? For your information, Miss. Wala na kaming choice kaya ikaw ang kinidnap namin. Saktong-sakto kasi dahil you’re wearing a wedding gown. Tadhana na ang lumapit samin. Di na kami mahihirapan nito.” Kumunot ang noo ko dahil dun. Anong ibig sabihin ng panget na ‘to? Pero oo na. Oo na. Mga pogi sila pero piste wala akong pake! Lintek talaga. Sheyte na buhay! “Che! Pake ko sayo?! Ipapakulong ko talaga kayo mga alien.” “Sa pogi kong ito, alien? You hurt my feelings, miss.” sabat ng isa at umakto pang nasasaktan. Napairap nalang ako at napabusangot ng hinila ulit nila ako. Piste talaga! “Talk to my hand, asshole.” masungit kong turan. “Ouch! Dahan-dahan nga. Alam niyo bang mas mahal pa sa buhay niyo ang wedding gown nato? Kapag masira ito, hhmmpp. Kayo talaga ang isusumbong ko!” bulyaw ko. “Fucking fuck! Ang ingay-ingay mo.” "Kayang bayaran yan ni Bossing. Wag kang mag-alala, babes.” “Anong babes?! Gusto mo sipa?!” “Ahahaha! Paano ka makakasipa yan? Nakawedding gown ka?” “Heh!” “Sa wakas nandito narin tayo.” Tumingin ako sa harap namin at halos mahimatay ang iyong mandirigma makita ang isang simbahan. Aahhhhhhhhh! Di pwede. Oh my God! Oh my god! Mali itong nasa isip ko! Maaaliiiii! Pangarap kong maikasal pero hindi ngayon. Piste! Ano?! Di ko manlang mararanasan ang propose-propose? Engagement party? Bridal shower? Di pwede! Paano na ang dream wedding ko? Langyang mga kidnapper toh panira ng pangarap! Mga hadlang sa buhay. Ayaw ko! “A-Ah. D-Dyan tayo?”nauutal kong tanong habang nakatingin sa pinto ng simbahan. Nakasarado ito pero I’m sure mga bruha nandon ang puncho pilatong groom ko. Naku naman Lord sana naman pogi, ayos na! Aayy naku! Dapat makatakas ako dito. Ayokong makasal. Ano ito? Shotgun Married? Punyemas lang. Feeling ko tuloy ang putlang-putla ko na. Sino bang hindi Sana di ko nalang sinuot ang wedding gown. Ahuhuhuhuhuhu. “Yes, miss. Either you like it or not you have to walk in the aisle or else we will kill you?” Napakagat ako ng labi. “Pwedeng or?” Sinamaan niya ako ng tingin pero nag paawa epic ako. Malay niyo maawa siya sa cute na kstulad ko pero inirapan lang ako. Ano bang klaseng mga lalaki ‘to? May sungay eh. Hinila nila ulit ako pero pinigilan ko sila kaya ayon buong lakas nila akong hinila. Halos mapaupo na ako sa semento para lang hindi nila ako mahila pero lahing kingkong ata sila dahil nadala nila ako. “Waaaahhhh! Hindi ako ang bride! Tangena kayo! May groom bang agad-agad magpakasal kahit di pa niya ako kilala? Dapat know each other first kami. Jusko kayo! Teka lang. Teka lang. Tym pyers. Hhhoooo.” Pero hindi nila pinansin ang pagwawala ko. ako ng mariin. Shutness! Lintek! “May boyfriend ako.” bigla kong sabi. Napatigil kami kaya lihim akong napangiti at dumilat pero nawala ang kasiyahan sa loob ko sa sinabi ng isa. “Break up with him or our boss will kill him.” “Ano ba?!” Napahinto ako sa pagwawala ng bumukas ang pinto. Napanganga akong makita ang loob at halos maiyak. Jusko! Nakakaiyak mga bruha. Grabe talaga. Dream wedding ko talaga. Grabe. Nagsimulang tumugtog ang piano at halos mapahagulgul ako ng marinig ito. Lord why? Why? Bakit panglamay? I mean—ahuhuhuhu. Nakakaiyak Lord. As in. Wedding song ba talaga yun? Bakit tumaas balahibo ko? Pampatay eh! Pampatay! “Move.” utos ng tao sa likuran ko. Dahan-dahan akong humakbang at tila binagsakan ng lupa at langit. Dream wedding ko talaga. Inilibot ko ang tingin at naiiyak na naman ako. Walang tao. Jusko! Anong klaseng kasal toh? May mga tao nga nakaitim naman.Lamay ito eh. Lamay! Lutang akong dumating sa harap ng altar at tumitig kay father. Buti pa si father nakangiti pero itong naghintay sakin. Mabilis akong tumingin sa kanya at nanlaki ang mga matang makilala kong sinong puncho pilato ito. Lupa, buka! Now na! Umatras ako ng tinignan niya ako. Putrages! Tatalikod sana ako ng magsalita siya. “Try to fucking escape or else you’re dead.” masungit at malamig niyang sabi. Napaikot ang mata ko pero mga bruha kinabahan ako. Bakit siya pa?! Anong kailangan niya sakin?! Dahan-dahan akong humarap sa kanya at kemeng ngumiti. “Ahehehe. N-Naku! Hindi ako ang bride m Sige! Aalis na ako. Bye.” paalam ko at tumalikod pero laking gulat kong hinarangan ako ng mga alagad niya. Wala talaga akong takas. Humarap ulit ako sa kanya at kita ko ang walang emosiyon niyang mukha. Dahan-dahan siyang lumapit sakin na kinaiwas ko ng tingin at humigpit ang hawak ko sa wedding gown. Lord bigyan niyo po ako ng power yung teleportation. Gustong-gusto ko ng umalis dito. Ayokong matali sa demonyo. Nagbalik ako sa realidad ng magsalita siya. “Be my bride or I’ll be your groom?”malamig niyang tanong. “Or? Hehehehe.”sagot ko pero mali ata ang pinili kong sagot dahil tinutok niya sa noo ko ang baril niya. Napalunok ako. “Again. Be my bride or I’ll be your groom?” Kinalabit niya ito na kinapit ko ng mariin at natatarantang sumagot. “I do. I do. I do.” Shit!~ ʚĭɞ ~Le bonheur est un sentiment étrange, insaisissable et doux comme la brume du matin. Nous ne savons toujours pas comment l'expliquer, comment il peut, d'un seul coup, nous saisir les entrailles, nous soulever de terre et nous donner cette impression de flotter entre ciel et terre, le cœur battant au rythme effréné d'un bonheur presque effrayant. Aimer, c'est aussi savoir libérer l'être aimé, c'est dire au revoir avec un sourire tremblant et lui souhaiter d'être heureux, même si ce bonheur se construit un peu sans nous.C'était la philosophie de Jun. Aujourd'hui était son jour, le jour où elle allait enfin dire « oui » à son alpha. Elle, une simple bêta, allait s'unir à un alpha. Une part d'elle tremblait, hantée par le spectre de sa défunte mère, dont l'histoire d'amour avait fini en tragédie. Mais l'autre part, la plus forte, la plus vibrante, se sentait si confiante, si sûre, que tous ses doutes se dissolvaient comme neige au soleil devant le simple sourire de Yoonbin. Yoonbi
~ ʚĭɞ ~Un calme précaire, lourd de non-dits et de cicatrices récentes, était retombé sur la maison. La vie, inexorable, avait repris son cours. Les enfants étaient retournés à l’école, absorbés par le tourbillon des révisions du BAC – Tae-ho, Ji-hoon et Ta-ri plongés dans leurs manuels, le silence de leurs chambres seulement troublé par le grattement fébrile des stylos. À l’université, Leifa enchaînait les partiels pour valider son premier semestre, le cœur mêlé d’excitation et d’appréhension. Quant au petit Rin, il se débattait encore avec les complexités du lycée, mais avait franchi avec succès le premier obstacle de ses examens, une petite victoire qui lui avait valu un rare sourire de fierté.Parmi eux, Jun était celle qui brûlait d’une flamme nouvelle, presque expiatoire. Partagée entre les exigences de l’université et son besoin viscéral de retrouver la chaleur familiale, elle se donnait à fond. Elle savait, avec une lucidité qui lui tordait le ventre, qu’elle ne pouvait pas ef
✍L'air de la salle d'attente était lourd, saturé d'une anxiété aussi épaisse que la fumée d'un incendie. Chaque seconde qui s'écoulait, froide et impersonnelle, ricochait contre les murs blancs et semblait frapper Ethan Blackwood en plein cœur. Il arpentait l'espace restreint, un fauve en cage, les poings si serrés que ses ongles creusaient des demi-lunes écarlates dans sa paume. La culpabilité était un acide qui rongeait ses entrailles. Il avait laissé le travail, ce monstre vorace, lui dévorer l'âme, négligeant l'essentiel : sa famille. Et aujourd'hui, le prix de son absence avait été prélevé sur la chair de sa femme. Une rage impuissante monta en lui, brûlante et incontrôlable. Son poing s'écrasa contre le mur avec un bruit sourd et mat, un écho misérable à la tempête qui faisait rage en lui.— T'as pas besoin de tout casser, grogna une voix rauque à l'entrée.Nathaniel se tenait là, adossé au chambranle, silhouette élancée et visage de marbre. Ses yeux en amande, d'une lucidité t
✍La terrasse, ce havre de paix oublié, dominait la propriété de son promontoire. C'était un espace spacieux, autrefois animé par les rires et le doux cliquetis des tasses de thé. Les tables de bois, maintenant pâlies par le soleil et la pluie, et les chaises aux coussins défraîchis, racontaient des jours meilleurs. Un balcon rouillé supportait encore les pots de fleurs desséchées, squelettes d'une beauté passée. Alessia, craignant pour la sécurité des plus jeunes, en avait interdit l'accès, scellant ce lieu dans le silence.Mais aujourd'hui, le silence était brisé. Jun se tenait là, le cœur battant à se rompre, prisonnière de Luna, son ancienne nourrice, sa confidente. Cette femme en qui elle avait déposé tous ses secrets, ses peurs d'adolescente, ses rêves fragiles. Elle lui avait offert une confiance aveugle, et en retour, Luna avait tissé sa trahison avec une patience diabolique. Elle s'était servie de Jun comme d'une arme pour blesser sa mère, pour lui briser le cœur à coups de m
Bienvenue dans Goodnovel monde de fiction. Si vous aimez ce roman, ou si vous êtes un idéaliste espérant explorer un monde parfait, et que vous souhaitez également devenir un auteur de roman original en ligne pour augmenter vos revenus, vous pouvez rejoindre notre famille pour lire ou créer différents types de livres, tels que le roman d'amour, la lecture épique, le roman de loup-garou, le roman fantastique, le roman historique et ainsi de suite. Si vous êtes un lecteur, vous pouvez choisir des romans de haute qualité ici. Si vous êtes un auteur, vous pouvez obtenir plus d'inspiration des autres pour créer des œuvres plus brillantes. De plus, vos œuvres sur notre plateforme attireront plus d'attention et gagneront plus d'adimiration des lecteurs.